#5 Vana kummuti redisain
Mõnda aega tagasi pakkus üks sõber mulle ühte vana täispuidust kummutit, kes seda enam ei vajanud ega soovinud. Võtsin selle rõõmuga vastu, kuna kvaliteet oli hea – täispuitu annab pea lõputult parandada ja värskendada erinevalt paljudest muudest mööbliplaadist tehtud mööblist. Kappi nähes tekkis mulle kohe selline vana apteekri või industriaalses stiilis mööblitüki kujutluspilt. Umbes midagi sellist nagu allolevatel piltidel. Minu jaoks algab vana mööbli värskendamine alati visioonist ja plaani tegemisest mida ja kuidas muuta plaanin. Pinterest on selle osa juures alati suureks abiks.
Värskendamise protsess
Iga mööbli värskendamine algab ikka korralikust puhastusest. Võib tunduda, et mis ikka puhastada, niikuinii läheb lihvimiseks ja uuesti viimistlemiseks, aga tegelikult on see oluline, kuna muidu hõõrud aastate jooksul kogunenud mustuse ja rasu lihvimise käigus viimistlemata puidu sisse ja siis ei saa seda enam sealt kätte ja uus viimistlus jääb laiguline. Seega puhastamine on oluline!
Edasi eemaldasin kõik nupud ja nummerdasin sahtlid, et pärast iga sahtel õigesse kohta tagasi saaks. Käsitsi tehtud mööblitükk, seega iga sahtel on veidikene eri mõõduga ja igasse avasse samamoodi ei istu. Nuppe ma praegu uuesti ei kasuta, aga säilitan need tulevasteks projektideks.
Kuna soovisin kapi uuesti peitsida, siis oli vaja kogu lakk lihvimisega eemaldada. Lihvimine on kõige aeganõudvam ja tüütum osa mööbli värskendamisest, aga tulemuse mõttes kindlasti seda väärt kuna ilma hea põhjata puhast viimistlust ei saa. Mina kasutan elektrilist lihvimismasinat, kuna käsitsi lihvimine laki täieliku eemaldamise mõttes ei ole realistlik. Ka masinaga võttis lihvimine umbes 3h aega, kasutasin 80, 120 ja 180 jämedusega liivapaberit – kõigepealt jämedamaga suurem lakk maha ja pärast peenemaga pind siledaks. Muidugi saaks ka kasutada kemikaale või kaabitsat, kui lihvimismasinat endal ei ole. Kui tahta mööblit üle värvida, siis on lihtsam, kuna vana viimistlus on vaja ainult karestada ja ebatasasused parandada, mitte vana viimistlust täielikult eemaldada.
Lisaks ei meeldinud mulle pealmise ja põhjaplaadi kolmnurkne serv, need saagisin käsitsi sirgeks ja lihvisin samuti üle. Eemaldasin ka olemasolevad jalad.
Soovisin ka sahtlites olevad süvendid täita. Otsustasin seda teha sarnases toonis puidupahtliga. Puidupahtliga täitsin ka nuppude augud, kuna uued käepidemed neid ei vaja. Poes müüdava puidupahtli tooni võib olla puiduga üsna raske sobitada. Ideaalse tooni saab kui lihvimisest tekkinud puidutolm kokku koguda ja segada väikse koguse PVA liimiga ehk teha oma puidupahtel! Mina seda seekord ei teinud, kuna minu puidupahtli toon sobitus päris hästi ja vajasin suuremat kogust. Pärast kuivamist tuleb pahteldatud kohad ka muidugi uuesti üle lihvida ja kui mõned ebatasasused siiski jäävad, siis pahteldamist korrata.
Teadsin, et siiski jääb puidupahtliga täidetud osade erinevus märgatav seega selleks et seda vähendada, joonistasin vahabaasil värvipliiatsiga puidusüü jooned kuivanud pahtli peale. See paneb uue peitsi teistmoodi imenduma ja imiteerib puidus esinevaid vaigusemaid kohti, mis puidusüü mustri tekitavad. Seda sama trikki saab ka kasutada muude vigastuste parandamisel puidupahtliga.
Ja siis värske kiht piiritusbaasil peitsi ja veebaasil lakk peale. Muuhulgas peitsisin ka sahtlid seest. Kapi sees kasutasin aga laki asemel aga naturaalset vaha – nii libisevad sahtlid paremini. Muideks vanast puuvillasest voodipesust lõigatud kaltsud sobivad peitsi ja vaha peale kandmiseks ideaalselt!
Nüüd olid jäänud vaid uus furnituur lisada – käepidemed, rattad ja sildihoidjad. Rattad ja sildihoidjajad värvisin mustaks, et sobituksid käepidemetega. Ideaalis oleksin juba need musta värvi ostnud, kuid mulle sobivaid juppe polnud selles värvis saadaval. Tööstuslikult värvitud juppide värv on üldjuhul vastupidavam kui ise värvides. Et vastupidavust suurendada puhastasin pinna korralikult, karestasin pinnad peene liivapaberiga, lisasin kihi metallile mõeldud kruntivärvi ja kaks kihti musta spreivärvi. Peale värvimist lasin nädalakese juppidel seista, et värv korralikult kõvastuks ja kapile kinnitamisel kahjustada ei saaks.
Käepidemete ja sildihoidjate täpseks ja lihtsaks paigaldamiseks tegin omale sahtli järgi paberist žablooni, kuhu nende asukohad välja mõõtsin ja ära märkisin. Nii sain lihtsalt žablooni sahtlile asetada ja kruviaukude koha peale märked vajutada, et teaksin kuhu täpselt need paigalama pean ilma iga sahtliga mõõtmisprotsessi kordamata. Minu valitud käepidemed ei eeldanud uute aukude puurimist, vaid kinnitusi väikeste kruvidega, mis sahtli esikülge ei läbi.
Materjalikulu
- Kapp sõbralt tasuta
- Peits, lakk ja vaha olid mul juba varasematest projektidest olemas (uuena ostes oleks vast ~10€ igale purgile)
- Liivapaber ja puidupahtel olid samuti olemas (ostes ~4+4€)
- Käepidemed ja sildihoidjad tellisin internetist (~25€ kokku)
- Mööblirattad ostsin ehituspoest (~15€)
- Spreivärv ja kruntvärv (8+8€)
Töötunde kokku ei lugenud, aga sarnase projekti ette võtmisega vast 2 päeva tööga tuleks ikka arvestada.
Kui sul juhtumisi on mõni vana mööbliese, mida ise enam ei soovi ja mis on ehk ka küllaltki väsinud välimusega, et tõenäoliselt ka keegi teine seda sellisel kujul ei hinda, siis võid mulle pakkuda ja ehk saan sellele veel uue elu anda ja vältida selle jäätmejaama sattumist 🙂
